Dr. Naomi Lin
Esmaspäeval toimus Binyamina lähedal asuval Golani brigaadi koolitusbaasis droonirünnak, mille tulemuseks oli nelja sõduri tragöödiaga lõppenud hukk ja paljude teiste vigastamine. Iisraeli kaitsejõudude (IDF) esialgne uurimine näitab, et juhtum oli seotud kahe Hezbollahi poolt välja lastud drooniga, tõenäoliselt Sayyad 107 variandiga, mis sisenes Iisraeli õhuruumi mere kaudu. Need droonid, mis avastati vahetult enne rünnakut, olid militaarlennukite poolt jälgimise all, kui üks neist suudeti Nahariya rannikul edukalt alla võtta.
Sayyad 107 droonil on märkimisväärne operatiivne ulatus ja see on tuntud oma võime poolest tungida Iisraeli kaitsemeetmetesse, olles varem põhjustanud infrastruktuuri kahjustusi. Just kuu aega tagasi tabas selline droon Nahariyas asuvat hoonet kestva konflikti taustal, rõhutades edaspidi nende mõju Iisraeli julgeolekule.
Silmapaistjate sõnul suundus droon baasi söökla suunas õhtusöögi ajal, vallandades hävitava plahvatuse, mis üllatas sõdureid ning põhjustas kaost ja vigastusi.
Hezbollah on avalikult võtnud vastutuse rünnaku eest, tõlgendades seda Iisraeli sõjaliste tegevuste tagajärjena Liibanonis, eriti hiljutiste rünnakute tõttu Beirotis. Relvastatud rühm rõhutas oma võimet viia läbi operatsioone sügaval Iisraeli territooriumil, väites, et nende võimed on jätkuvalt tugevad hoolimata pidevast konfliktist. See juhtum toob esile kasvavad pinged ja püsivad riskid, millega sõjaväepersonali piirkonnas silmitsi seisab, kuna õhurünnakud jäävad oluliseks mureks.
Droonisõja mõju kogukondadele ja rahvastele
Viimane droonirünnak Golani brigaadi koolitusbaasile on toonud kaasa mitte ainult nelja sõduri elu kaotuse, vaid käivitanud ka arutelu droonisõja laiemate tagajärgede üle, mis mõjutavad kogukondi, rahvaste ja rahvusvahelisi suhteid. Kuna droonitehnoloogia jätkab arenemist, toob see kaasa nii edusamme kui ka sügavaid eetilisi dilemmasid. See juhtum Iisraelis, mis on seotud Hezbollahi rünnakuga, illustreerib kaasaegse sõjanduse keerulist maastikku, kus droonid saavad tabada sihte täpsusega, samas tekitades hirmu tsiviilelanikkonnas.
Droonide kasutamine konfliktides muutub üha levinumaks. Droonid annavad asümmeetrilisi eeliseid riikidevälistele tegijatele nagu Hezbollah, võimaldades neil viia läbi operatsioone kaugel oma baasidest suhteliselt turvaliselt. See võime muudab konflikti dünaamikat, põhjustades suurenenud ebakindlust naaberriikides ja aidates kaasa kättemaksuringile. Konflikti mõlemal poolel kannatavad kogukonnad selle strateegia all. Ühelt poolt on sõjaväepersonal selliste õhurünnakute tõttu ohus, teiselt poolt muutuvad tsiviilelanikud üha enam ristsõduriteks, kuna droonid võivad rünnata ootamatult, katkestades igapäevaelu, põhjustades vigastusi ja tekitades paanikat.
Huvitaval kombel ei ole Sayyad 107 droon, mida selle rünnaku käigus kasutati, mitte lihtsalt sõjaline oht; see sümboliseerib kaasaegseid guerilla taktikate kasutamise viise, mida rakendavad sellised rühmad nagu Hezbollah. Uurijad väidavad, et arengud droonitehnoloogias võivad viia uue relvastuse võidusõiduni, kuna riigid ja riikidevälised subjektid võistlevad õhuruumi ülemvõimu nimel. Ajaloolised eelised näitavad, et juurdepääs sellistele tehnoloogiatele võib ägedaid pingeid süvendada, nagu on nähtud õhutõrjesüsteemide levimisel pärast Kreegi sõda.
Nende arengute taustal ei saa droonisõja eetilisi tagajärgi kõrvale jätta. Kritiseerijad väidavad, et droonide kasutajate võimalus neid kergesti kasutada lahutab sõjaväekomandöre lahinguväljal esinevatest tagajärgedest. See lahutus tõstatab küsimusi tsiviilkannatuste eest vastutuse ja droonirünnakute pikaajalise mõju kohta kohalikele kogukondadele. Lisaks võib droonide kasutamise normaliseerimine konfliktides lahjendada rahvusvahelisi norme, mis reguleerivad sõda, vähendades sõjalise jõu kasutamise künnist.
Droonide kasutamisega seotud vaidlused ulatuvad ka juriidilistesse valdkondadesse. Paljud väidavad, et droonirünnakud rikuvad sageli riiklikku suveräänsust, eriti kui need toimuvad sihtriigi nõusolekuta. Viimane juhtum, mis on seotud Hezbollahi droonidega, rõhutab seda punkti, kuna see seab kahtluse alla riigirikka mõisted ning seab kahtluse alla vastuseid sellistel äärmiselt volatiilsetel aladel.
Kokkuvõttes kujundab droonisõda pidev areng mitte ainult sõjalisi strateegiaid, vaid ka mõjutab tugevalt mõjutatud kogukondi ja riike. Kuna sellised juhtumid nagu Golani brigaadi rünnak toovad esile droonitehnoloogia hirmuäratavad võimed, on ülioluline alustada dialooge regulatsioonide, eetiliste kaalutluste ja võimaliku vajaduse kohta rahvusvaheliste lepingute järele droonisõdade reguleerimiseks. Samuti ei tohi unustada psühholoogilist mõju nii sõjaväe- kui ka tsiviilelanikele, kui ühiskonnad navigeerivad keerulistes olukordades, kus sõda toimub üha enam taevas.
Droonitehnoloogia globaalsetest tagajärgedest lähemalt uurimiseks külastage The Guardian.
