Rachel Simmons
Combat Readiness Challenges Continue for F-35 Fleet
Viimane aruanne Ameerika Ühendriikide Valitsuse Kontrollikoja (GAO) poolt rõhutab maailma kõige kallima relvaprogrammi, F-35, püsivat probleemi. Hoolimata sellest, et aastatel 2017–2023 kulutati lennukite hooldusele ja operatsioonidele hämmastav 12 miljardit dollarit, ei ole laevastik suutnud pidevalt täita oma lahingukõlblikkuse eesmärke.
Jätkuvad kulutused, vähe edusamme
GAO uuris Kongressi poolt kuue aasta jooksul F-35 operatiivvajadustele eraldatud märkimisväärset 57,2 miljardi dollarilist eelarvet. Häirivalt ei ole 21% sellest summast, mis suunati otse üle 1000 F-35 lennuki valmiduse suurendamiseks, soovitud tulemusi andnud. Igal aastal alates 2017. aastast on laevastik jäänud maha oma valmiduse eesmärkidest.
“Ramstein Flag 2024” harjutuse käigus tehtud foto näitab keerukust, kus Prantsuse ohvitser tankuril tankib USA Õhujõudude F-35 Kreeka vetes.
Finantsandmed vs lennukõlblikkus
Kaitseministeerium eraldab igal aastal miljardeid dollareid oma lennukite, nagu F-35, F-16 ja F/A-18, hooldusele, et tagada nende valmidus. Siiski ei ole missioonikõlblikkuse määrad – oluline näitaja, mis näitab lennukite võimekust täita oma ülesandeid – mitu aastat ootustele vastanud.
USA mereväe ja merejalaväe üksused nägid taktikaliste lennukite jõudluse näitajates järkjärgulist paranemist, kuid õhujõudude üksused kogesid suuremaid puudujääke.
Kriitilised hooldustakistused
Märtsiks 2023 oli F-35 kogu laevastiku missioonikõlblikkus umbes 55%, oluliselt allpool eesmärke. Panustavad tegurid on hoolduse ebatõhusus ja sõltuvus alltöövõtjatest.
Samal ajal väidab F-35 looja Lockheed Martin, et enamik lennuki komponente ületab lepingulisi nõudeid, kuigi süsteemsed hooldusprobleemid jätkavad üldist valmidust takistamist.
F-35 laevastiku valmiduse võitluste varjatud kulud ja mõju
F-35 lennukiprogrammi jätkuvad väljakutsed pakuvad pilguheitu mitte ainult sõjalise valmiduse küsimustele, vaid ka laiematele mõjudele majandusele, innovatsioonile ja rahvusvahelistele suhetele. Kui maailma kõige arenenum hävituslennuk jätkab võitlust lennurajal, uurigem nende väljakutsete kaskaadeffekti.
Mõju rahvusvahelisele kaitsekoostööle
F-35 programm ei ole isoleeritud Ameerika ettevõtmine; see on rahvusvaheline konsortsium. Partnerriigid nagu Suurbritannia, Itaalia, Holland ja Austraalia jagavad nii kasusid kui ka koormaid. Valmiduse eesmärkide täitmata jätmine on tekitanud muret nende liitlaste seas, kes sõltuvad lennukitest oma kaitsestrateegiates. Kas need väljakutsed võiksid mõjutada tulevasi rahvusvahelisi kaitsekoostöid? F-35 laevastiku ettearvamatus võib hoida teisi riike sarnastest koostöödest eemal, mõjutades globaalseid kaitsepartnereid ja suunates neid võimalikult alternatiivsete kaitsevõimaluste poole.
Tehnoloogiline innovatsioon või stagnatsioon?
F-35 on kuulutatud kaasaegse sõjalise tehnoloogia imetlusväärseks saavutuseks. Siiski viitavad jätkuvad probleemid potentsiaalsele innovatsiooni stagnatsioonile. Hoolimata selle disaini tehnoloogilisest võimsusest, tekib küsimus: kas investeerime liiga palju keerukatesse süsteemidesse, tagamata usaldusväärset jõudlust? Kui jah, millisesse innovatsiooni valdkonda järgmisena kannatab? Kas võime oodata üleminekut suurema paindlikkusega, võib-olla mehitamata süsteemide poole? Selline stagnatsioon võib panna riigid keskenduma droonitehnoloogiatele või küberrünnakutele, mis on juba saamas jalajälge kui kulutõhus, efektiivne alternatiiv.
Rahaline vastutus ja kontroversid
Hiiglaslikud kaitsekulud tekitavad sageli arutelusid rahalise mõistlikkuse üle. F-35-ga seotud tohutud kulud, mida süvendab alaväärtuslik esinemine, tekitavad küsimusi eelarve eraldamise prioriteetide kohta. Millised kodumaised programmid oleksid selle investeeringuga õitsenud? Haridus, tervishoid ja infrastruktuur kannatavad sageli, kui sõjalised kulud paisuvad kontrolli alt välja. See finantsiline tõmblus püsib vastuolulisena USA eelarve eraldiste aruteludes.
Kogukond ja elatusallikad
F-35 programm puudutab mitte ainult kaitsevaldkonda, vaid ka tuhandeid elatusallikaid. See on tööandja inseneridele, tehnikutele ja tehase töötajatele mitmes riigis. Kuidas mõjutab programmi alaväärtuslik esinemine neid töökohti? Kas võime näha koondamisi või ümberpaigutusi Lockheed Martini ja selle sidusettevõtete seas? Kogukonnad, kes sõltuvad tugevalt kaitselepingutest, jälgivad neid arenguid tähelepanelikult.
Avalik taju ja poliitiline tagasilöök
Lõpuks, kuidas on lood avaliku tajumisega? Valitsuse kulutuste ja kodanike hüvede vahel on kasvav lõhe usalduses. Kas see projekt, oma suurte kulude ja aeglase esinemisega, süvendab skeptilisust maksumaksjate seas? Poliitilised juhid võivad seista silmitsi suurenenud kontrolliga valijatelt, kes kahtlevad selliste suurte kaitseprojektide väärtuses ja elluviimises.
Mida saab teha?
Nende mitmetahuliste väljakutsete navigeerimiseks võivad strateegilised sammud soodustada paranemist: läbipaistva aruandluse rõhutamine, alltöövõtjate suhete optimeerimine, investeerimine pidevasse innovatsiooni ja eelarveprioriteetide ümberhindamine. Nende lahenduste ümber tekib märkimisväärne arutelu, jättes ruumi aruteludeks nii poliitikakujundajate, sõjaliste juhtide kui ka kodanike seas.
Lisateabe saamiseks sõjalise lennunduse ja kaitseküsimuste kohta külastage GAO ja Lockheed Martini.
Artikkel on uuendatud: 2024-11-08 20:00
ERR – Eesti Rahvusringhääling, kus leiab uudiseid ja analüüse riigi julgeolekust ja kaitseväest.
Postimees – Eesti ajaleht, kus kajastatakse kaitse- ja relvateemasid ning F-35-programmi arutelusid.
Delfi – Uudisteportaal, mis pakub värskeid uudiseid ja arvamusi kaitseinvesteeringute ja sõjaliste tehnoloogiate kohta.
Kaitseministeerium – Eesti Vabariigi kaitseministeeriumi ametlik lehekülg, kus on teavet riigi kaitsepoliitika ja projektide kohta.
Vooremaa – Regiooniline ajaleht, mis kajastab ka kaitse ja julgeoleku teemasid, sealhulgas kohalikke sõjalisi algatusi.
Artikkel on uuendatud: 2024-11-09 10:10
Millised on peamised tegurid, mis takistavad F-35 hävitajate valmisolekut?
F-35 hävitajate valmisoleku takistamiseks on mitmeid tegureid. Esiteks, tehnilised probleemid, sealhulgas rehvide ja muude komponentide kulumine, on põhjustanud aeglase tootmise ja hoolduse. Teiseks, rahalised piirangud ja eelarveprobleemid võivad samuti mõjutada tootevalmidust ja operatiivset valmisolekut. Kolmandaks, erinevate partnerite vahelised kokkulepped ja koostööprobleemid riikide vahel võivad samuti mängida rolli, takistades hävitajate täieõiguslikku kasutuselevõttu ja integreerimist.
